Jätkusuutlikud pakendid kaubandusele, tööstusele ja põllumajandusele

tekstiiltooted on koormaks keskkonnale

Moetööstus, eriti kiirmood on muutunud suureks probleemiks keskkonnale
Viimase aja kiire majanduskasv on ka Eesti toonud arenenud riikide hulka, kes ei ole enam abi saajad vaid andjad. Me kõik teame ilmselt neid kaubanduskeskuste juures olevaid konteinereid, kuhu saab oma vanad riided viia. Riiete äraviskamise aseme, nende taaskasutuskonteinerisse panemine tekitab hea tunde. Võime kujutleda kuidas neid saab kanda keegi teine edasi. Paraku pole elu nii ilus ja taaskasutusse jõuab vaid väga väike hulk turule paisatud rõivstest. Põhjuseid on siin enam kui üks:
- Kiirmood. Pakkumaks võimalikult soodsat hinda, tuleb anda järgi kvaliteedis ja vastupidavuses. Sageli on riided pärast lühikest kandmist nii läbi, et "teisele ringile" pole enam ressurssi jäänud
- Riideid on väga keeruline ümber töödelda. Riidekiud purunevad ja neid ei saa enam uute kvaliteetsete rõivaste tootmiseks kasutada.
- Sageli on riided ka erinevatest materjalidest, mistõttu on ümbertöötlus veelgi keerulisem

Lisaks ülaltoodule on riiete tootmine väga keskkonnavaenulik. Kuigi paljud riidekiud pärinevad looduslikest allikatest (puuvill ja puit) on nende tootmine ääretult keskkonnavaenulik. Kulub palju puhast vett ja keskkonda satub suurel hulgal kemikaale. Mittelooduslikust mikrofiiberkiust riideid tehakse peamiselt naftasaaduste baasil. Neid saab toota ka ümbertöödeldud plastist kuid nende endi ümbertöötlemine on ikkagi keeruline. 
Seega on riietööstus suureks probleemiks keskkonnale. Mitmed juhtivad brändid (sh. Ralph Laurent, Stella McArtny jt) on seda ka teadvustanud ja asunud ka tegutsema. 
Mis siis teha, et käituda säästlikult? Tuleb lähtuda talupojamõistusest. Osta kvaliteetseid riideid, mis kestavad kaua. Vajadusel neid parandada. Nii väheneb moetööstuse poolt tagant kihutatud kiirmoe ja massilise tootmise vajadus.
Eelmine
Head Mullkilepäeva!
Järgmine
Jäätmekäitlus kui lahendus

Vastused puuduvad

Email again: